Hingamine. Uued faktid kaotatud kunstist

Te ei saa enam hingata nagu varem!

Ei ole oluline, mida te sööte ja kas te tegelete spordiga. Teie kehatüüp ja intelligentsuse tase ei oma mingit tähtsust, kui te ei oska õigesti hingata.

Tervise ja heaolu seisukohalt pole hingamisest olulisemat. Tundub, et lihtne protsess: sissehingamine—väljahingamine, ja nii 25 tuhat korda päevas. Kuid inimene bioloogilise liigina on kaotanud võime õigesti hingata, ja see toob meile negatiivseid tagajärgi.

Ajakirjanik James Nestor reisib mööda maailma eesmärgiga välja selgitada, mis siis läks valesti ja kuidas seda parandada. Ta otsib vastuseid mitte kopsulaborites, vaid tolmustes kaevamistes iidsetes matmispaikades, salajastes nõukogude teadusinstituutides, New Jersey kooriringides ja San Paulu ummistunud tänavates. Nestor kohtab inimesi, kellel on salajased teadmised, mis põhinevad iidsetel hingamistehnikatel nagu pranayama, sudarshan kriya ja tummo, ning koos nendega seab ta teaduslikule kontrollile sissehingamise ja väljahingamise kindlad arusaamad.

Kaasaegsed uuringud näitavad, et isegi väikesed muudatused, mida me sissehingamise või väljahingamise protsessi teeme, võivad dramaatiliselt parandada sportlikke tulemusi, noorendada sisemisi organeid, vabastada norskamisest, astmast, autoimmuunhaigustest ning isegi sirgendada selgroogu, mis on kahjustatud skolioosist.

Kohustuslikud iidsete meditsiiniliste tekstide uurimised, mis ulatuvad tuhandeid aastaid tagasi, ja uusimad uuringud kopsu-, psühholoogia-, biokeemia- ja inimfüsioloogia valdkondades muudavad meie tavapäraseid arusaamu hingamisest kui põhilisest bioloogilisest funktsioonist.