Ja meid sööb tuli

Inimene ärkab teadmata kohas – võib-olla haiglas, kuid see ei ole kindel – ja ei mäleta enda kohta midagi. „Kutsuge mind Ismaili,” pakub ta arstidele, keda, puuduvad teised versioonid, kutsub ta Juri Živago ja proua Bovary. Inimene meenutab piinlikult, mis temaga juhtus (kas mingi õnnetus? ja näib, et tal oli armastus? ja kas tõepoolest peaks teda kutsuma Ismaili?). Ta kirjeldab ringe, mis vajavad lahendamist, jõudes sellele järjest lähemale – nagu öine öölind, kes tiirutab pimeduses ja on määratud hukka saama tulele. Sel ajal liikleb ümber inimese ettevaatlik ja ebakindel tema süütu ohver ja tahtmatult Nemesis, tulevane tema loo jutustaja ja lihtsalt segaduses jäänud orvuks jäänud nooruk, nagu oli kunagi ka inimene ise. Jaume Cabré (sündinud 1947) – Kataloonia kirjanduse suurim täht; tema raamatud on tõlgitud kümnetesse keeltesse, nende tiraaž ületab miljon eksemplari. Tema uus romaan „Ja meid sööb tuli” (esimene kümne aasta jooksul pärast silmapaistvat, mitmete auhindadega pärjatud „Ma tunnistan üles”) – õrn mõtlejapilt, laul kirjanduse auks ja pingeline nuur: siin on ootamatud valgustused, meeleheitlik lein, tõeline hellus, mõrv, amneesia, jälitamine, salapärane saatuslik naine, samuti seaperede, ilma milleta seda lugu ei olekski toimunud. Esmakordselt vene keeles!